[VOT] Vadja keele sõnaraamat

malina L M I maĺina M Lu J-Tsv., g malinaa M maĺinaa M Lu vaarikas, vabarn | vn малина
M malinaᴅ, mõnikkaad eellä-muinaa kutsuttii kasta marjaa võvvõrõᴅ vaarikad; mõned kutsusid ennevanasti seda marja {v}-d
M vohomarjad on niku malinaᴅ, va musaᴅ põldmarjad on nagu vaarikad, ainult mustad
M malinaa tšai on üvä tšülmässi vaarikatee on hea külmetuse (külma) puhul
M malinaa karvaa vaarikavärvi.
Vt. ka taramalina

nisu K P M Kõ S Lu Li Ra J I (Kett. vdjI Kr) Нису Tum., g nizuu Kett. K P Lu Li J niz̆zuu M vdjI I, pl nisud Kr nisu; nisujahu | vn пшеница; пшеничная мука
P nisuu on kaχs sorttaa: ilmaa õkai ja õkaikaa nisu on kahte sorti: ilma oheteta ja ohetega
P pääle miikkulaa nõisass tšülvämää kagraa da õzraa da nisua pärast nigulapäeva hakatakse külvama kaera ja otra ja nisu
J nizut tänävoonn üvässi kazvossa nisu kasvab tänavu hästi
K nisuu pannass, võita, munõita; see õli munavõi nisujahu pannakse, võid, mune; see oli (siis) munavõi
Li talvi nisu talinisu
Li tšesä nisu ~ J suvi nisu suvinisu
J värski nisu kakku sveežaa võika om makuᴢ värske nisujahukook värske võiga on maitsev
I siiz võtaᴅ näitä vaaliᴅ niz̆zuu javoza siis võtad, vaalid neid nisujahus
Li nizuu pää nisupea.
Vt. ka talvinisu, tšesänisu
Vt. ka nisuvild́a

sortta P M sortt J-Tsv., g sortaa P J sort, liik | vn вид, сорт
P nisuu on kaχs sorttaa: ilmaa õkai ja õkaikaa nisu on kahte sorti: ilma oheteta ja ohetega
M tõin sortta kaŋgaᴢ teist sorti lõuend.
Vt. ka sorttu

tšai M S (K P Kõ-Len. Ja-Len.) tšäi M, g tšai ~ tšäi M tee | vn чай
S isuttaas kõik suku, noorikkõ i ženiχa lavvaa tağgaa tšaita joomaa pannakse kogu suguvõsa, pruut ja peigmees, laua taha teed jooma
M panõ tšäisee mettä pane tee sisse mett
M markofkad lõikkazimma, kroššizimma heenossi, sis kuivatimma, teimmä tšaita senessä porgandid lõikasime, hakkisime peeneks, siis kuivatasime, tegime sellest teed
M rap̆paamuzroho. kõõz inehmissä rap̆paaʙ, siis tšihuttaas kazessa rohossa tšäitä kollane ängelhein (rabanduserohi). Kui inimesel on rabandus, siis keedetakse sellest rohust teed
M malinaa tšai on üvä tšülmässi vabarnatee on hea külmetuse puhul.
Vt. ka markofkatšai, zveraboi-tšai
Vt. ka tšaajo, tšaaju

tšülmä Kett. Len. K L P M Kõ Ja Lu Li J I (S Ra Ko) tšülme Lu Li J I tšülm J-Tsv. külmä Ku külm ~ ḱülme Kr Чюлме Tum. Чю́льмэ Pal₁ K-reg₂ Ii-reg₁ Кю́льме Pal₁, g tšülmää P Lu Ra J
1. külm (madal temperatuur) | vn холод, мороз
M talvõlla i sütšüzünn, kui tultii tšülmäᴅ, piettii rivaᴅ talvel ja sügisel, kui tulid külmad, kanti sääremähiseid
Lu rojukkaal ilmal i vihmaa i luntaa i tuulta i tšülmää rajuilmaga on nii vihma kui lund ja tuult ja külma
Li tullaa tšülmäd i kahud i hallõᴅ tulevad külmad ja kahud ja hallad
Lu tšülmä alki jo alõnna külm hakkas juba alanema
L kuhyõ siε menet kannii tšülmällä kuhu sa lähed nii(suguse) külmaga?
I kõõs tuud jo tšülmässä, ni sis ahjo lämmitättüɢ, soojõttõõd ümper ahjoa kui juba tuled külma käest, siis on ahi köetud, soojendad (end) ahju ääres
L tšülmεä ed nõizõ tšärsimεä külma (sa) ei hakka kannatama
Li maamunaa varrõd alkivat tšülmässä kõllõssua kartulivarred hakkavad külmast kolletama
Kõ lahzõᴅ ikottavaᴅ tšülmässä lapsed luksuvad külmast
I min̆nua puisap tšülmässä ma vappun külmast
M kane rajurak̆kõõd mennäᴢ, siiz ain tšülmää puhuʙ (kui) need rahetormid mööduvad, siis puhuvad aina külmad tuuled
Ja tšülmä kolaap (Len. 242) pakane paugub
J tšülm jäätütti jalgõᴅ külm võttis jalad (ära)
M tšülmä porotab vee külm kaanetab vee
I tšülme pallõttaap tšäsijä käed külmetavad
Li siiz müö siäl tšülmää näimme paĺĺo siis me saime seal palju külma kannatada
Lu miä taita tšülmää tapazin ma sain vist külma
Lu enne juutii tikopii tšaajua, ku tšülmä tapazi enne joodi sookailuteed, kui külmetati
K tšülmä lei kõik mettsämarjaᴅ külm võttis kõik metsamarjad (ära)
Lu omena puut tšülmä pani külm võttis õunapuud (ära)
M nät ku tšülmä pani, rakkõ kõig uulõᴅ näe, kuidas külm tõmbas läbi, ajas huuled puha ohatisse
J ku võtti tšülmä jalgaᴅ, sis tehtii jalkoilõõ vanni einäruuvuiss kui külm võttis jalad (ära), siis tehti jalgadele heinapepredest vanni
J tšülmess ajõ kõig ruumõ tšippaisõ külmast ajas kogu keha paiseid täis
Lu kõltatauti tuõp tšülmässä i kõvassa hoolõssa kollatõbi tuleb külmast ja suurest murest
M malina tšai on üvä tšülmässi vabarnatee on hea külmetuse puhul
J pikkarainõ tšülmä väike (~ kerge) külm
J pakkaine tšülmä (Must. 178) kõva pakane
Lu kipsu tšülmä käre külm
Lu milla ku on tšülmä, hibijo on ku tšülmä suurimõᴢ küll mul on külm, ihu on nagu kananahal
Lu tikoppi on tšülmää roho sookail on külmarohi
Ra tšülmää rohokukka raudrohi
2. adj külm | vn холодный, прохладный
Lu ku enne jürtšiä jürizeʙ, on tšülmä tšesä kui enne jüripäeva müristab, tuleb külm suvi
M tällä õli läülü süämellä, täm tahtõ tšülmää vettä tal oli süda paha, ta tahtis külma vett
K iilijänn jo tšülmäp vesi eliapäeval on vesi juba külmem
M ai ku tšülmä utu oi kui külm udu
Lu tšülmä häkä külm udu(viirg), hägu; külm kaste
P suppi jahtu, meni tšülmässi supp jahtus, läks külmaks
P tšülmä rihi külm tuba
L bokka on tšülmä külg külmetab
M i vot se on tšülmä suppi, okro·ška on tooš tšülmää suppia, ebõõ väl̆liä mit̆täiᴅ ja vaat see (= botvinja) on külm supp, okroška on ka külm supp, pole vahet midagi
3. adv (on, oli) külm | vn холодно, морозно
Lu milla õli nii tšülmä, što ampaad alkasti lotissa suuᴢ mul oli nii külm, et hambad hakkasid suus plagisema
J kuu kõrjaap päivää, tuõp pimmiä-pi i tšülmä kuu varjab päikese, läheb pimedamaks ja hakkab külm
Lu täl jo tuli tšülmä tal hakkas juba külm
J talvõll on tšülm häülüä furaškõᴢ talvel on nokkmütsiga külm käia
■
J tšülää naizõd antavat tšülmäd meeleᴅ (itkust:) külanaised ei anna südamlikku nõu
P tämä on tšülmää veriekaa, tšülmäverelliin, ep peltšää ta on külma verega, külmavereline, ei karda
P a minuu jätäd tšülmää tšülää päälee (itkust:) aga minu jätad võõraste sekka (külma küla peale)
Lu tšülmä seppä soss-sepp, vilets, oskamatu sepp
K P läpi tšülää tšülmä johzõʙ (Kett. 776) rl läbi küla voolab külm (= oja).
Vt. ka oomnikkotšülmä, tšülm-tšülm

üvä Len. Kett. K R L P M Kõ S Ja V Lu Li Ra J vdjI I Kr (Po) üüvä P üvää Lu üvä(h) J-Tsv. hüvä Ku (Kõ) üvid ~ ühwe ~ üwi ~ üwwi ~ öwe Kr Ю́вэ K-reg₂ Юве ~ Гю́вя́ ~ Гю́вэ Pal₂ Гю̂ве Pal₁ Ю́ве ~ Гю́вэ́ ~ Гю́ве Ii-reg₁ Юва Tum., g üvää K P M Lu J üv̆vää M vdjI I hüvää Ku hea | vn хороший, прекрасный
Lu täll on üvä süä, tämä on üvä inemin, täll paganutta eb õõ tal on hea süda, ta on hea inimene, temas tigedust ei ole
M täll õli liika üvä ääli tal oli väga hea hääl
L ku uodokeinna on tuiska, lieb üvä leipävuosi kui eudokiapäeval on tuisk, tuleb hea vilja-aasta
Kõ tšihutattii üvviä söömiä keedeti häid toite
Lu lõhi on üvä kala lõhe on hea (= maitsev) kala
Lu egliine päivä õli vihmakaᴢ, a tänävä on üvä ilma eilne päev oli vihmane, aga täna on hea (= ilus) ilm
Lu nät pani üvää koo, niku dvorttsa näed ehitas toreda (hea) maja, nagu lossi
Po suku sõvõtaz üvviisee sõppõisõõ sugulased rõivastuvad headesse rõivastesse
Lu valitsõ enelee üvä tüü vali endale hea (= meeldiv) töö
Lu üvä tuuli tugev (hea) tuul
M õzralõõ pantii üvä valo odrale pandi tugev sõnnik
Li taloz on üvä sopu majas on hea läbisaamine
M sõittõlussa üv̆vää ep tuõ riiust ei tule head
M malinaa tšai on üvä tšülmässi vaarikatee on hea külmetuse puhul
Lu üvissä üvä inemin väga hea inimene
M kui tultii tõisõõ tal̆loo, nii annõttii üv̆vää päivää kui tuldi teise tallu, siis öeldi tere päevast
P üvää uomnikkoa tere hommikust!
Lu üvvää ohtogoa tere õhtust!
Lu üvvää üütä head ööd!
Lu soovin üvvää uutta vootta soovin head uut aastat!
Lu elä soovi kehnoa, a soovi üvvää ära soovi halba, aga soovi head
Lu soovin üvvää tervüttä soovin head tervist!
M üv̆vää aikaa (hüvastijätt:) head aega!
Lu võttagaa üvässi, õlkaa üväᴅ võtke heaks, olge head (vastus tänamisele pärast sööki)
Lu õõ nii üvä ole nii hea!
Li miä sillõ tahon üvvää ma tahan (= soovin) sulle head
K nõita võisi tehä üvää i paskaa nõid võis teha head ja halba
L tahto üvännä õlla tahtis hea olla
Lu tuli üväl õttsa heale tuli lõpp
■
M miä juttõõn sillõõ üv̆vää meeltä ma rõõmustan sind
M ai ku miä sain üv̆vää meeltä oi, kuidas ma rõõmustasin
P sis tulimma kõikii kotuosyõ üviiz mielii tulime kõik koju hea tujuga
M lahs nii õli üvil mieliä, kõig silmäd nõistii tšiiltaama lapsel oli nii hea meel, silmad hakkasid lausa särama
M võtti üv̆vii meelii vassaa (ta) võttis hea meelega vastu
Lu üvässä päässä nõiz itkõmaa, eb mittäiᴅ õlluᴅ heast peast hakkas nutma, midagi ei olnud
J eli tämä üvää aigaa ta elas kaua
Ku meni hüvää maa läks hea (tüki) maad (hulga maad)
J sai üvää saunaa sai hea sauna (= keretäie, peapesu).
Vt. ka lumi-üvä